Rail Baltica
Hero

Viimane ühenduslüli Balti riikide ja Euroopa vahel

Rail Baltica on uus raudteetaristu projekt, mille eesmärk on ühendada Balti riigid Euroopa raudteevõrgustikuga. Projektis osaleb viis Euroopa Liidu riiki – Poola, Leedu, Läti, Eesti ja kaudselt ka Soome. See ühendab Helsingi, Tallinna, Pärnu, Riia, Panevėžyse, Kaunase, Vilniuse ja Varssavi.

Rail Baltica numbrites

Group

Lühem sõiduaeg

50%
Group

Kaasatud riigid

5
Group

Uued piiriülesed ühendused

3
Group

Täielikult elektrifitseeritud

100%

Balti riikide sümboolne taasühinemine Euroopaga

Teise maailmasõjani ühendas Balti riike Euroopaga standardne 1435 mm rööpmelaiusega raudtee. Alates 20. sajandi keskpaigast on Balti riikides aga kasutusel Venemaa raudteele vastav rööpmelaius 1520 mm, mis sobib peamiselt idasuunaliseks liikluseks.

Praegu tuleb enamik veostest endiselt SRÜ riikidest mööda 1520 mm rööpaid. Tehnilised ja logistilised raskused takistavad Poola kaudu ELi raudteevõrgustikuga liitumist.

Rail Baltic, mis on osa ELi kahest peamisest transpordikoridorist, ühendab Eesti, Läti ja Leedu Euroopa standardse raudteevõrguga, ületades senise lõhe ning liites piirkonna täielikult ELi raudteesüsteemi.

RailBaltica_Gauge_Map_EE

Miks me ehitame Rail Balticat?

Projekt inimeste jaoks

2

Parem juurdepääs haridusele ja töökohtadele

Rail Baltica lühendab piirkondlikke sõiduaegu kuni 50%, muutes tööle ja kooli sõitmise märksa kiiremaks ning mugavamaks. Projekt seab esikohale reisijate vajadused, pakkudes tänapäevast ja tõhusat transpordilahendust.

8

Rikkalikumad kultuurielamused

Rail Baltica parandab juurdepääsu kultuuriüritustele, meelelahutusele ja poodidele, et pakkuda piirkonna elanikele vaheldust ning rohkem vaba aja veetmise võimalusi.

7

Rohkem tervishoiuvõimalusi

Parandades ühendusi suuremate linnade ja maakohtade vahel, aitab Rail Baltica parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ning toetab raudteekoridori ääres elavaid kogukondi.

Julgeolekuprojekt

2

Tugevam raudteeühendus Balti riikide liitlastega

Ühtlustades rööpmelaiuse ja tehnilised standardid ülejäänud Euroopaga, parandab Rail Baltica piirkondlikku kaitsevõimet ning sõjaväelist liikuvust. See on osa ELi sõjaväelise liikuvuse tegevuskavast, mis võimaldab vägesid ja varustust kiiremini liigutada, tõhustada logistikat ning avada strateegilisi koridore, sealhulgas tulevasi ühendusi Ukrainaga, parandades sellega Läänemere piirkonna ja selle liitlaste julgeolekut.

7

Parem militaarlogistika

Kaheotstarbelise koridorina parandab Rail Baltica kaitsealast logistikat ja võimaldab samal ajal korraldada tõhusat mitmeliigilist kaubavedu. Euroopa Liidu toetusel loob see uue standardi piirkonna strateegilise taristu jaoks. Raudtee on tõestanud oma töökindlust kriisiolukordades, transportides inimesi, kaupu ja vajalikke varusid, kui teised transpordiliigid jäävad hätta.

8

Tõhusam kaitse ja heidutusvõime

NATO transpordivõrgu tähtsa osana tugevdab Rail Baltica piirkondlikku ja Euroopa julgeolekut, tagades kiire ning paindliku sõjaväelise liikuvuse. See parandab NATO valmisolekut ja koostegutsemisvõimet kiirema reageerimise, parema koordineerimise ning turvaliste transporditeede kaudu.

Planeedi heaolu nimel

2

Kestlikum kui muud transpordiliigid

Rail Baltica on täielikult elektrifitseeritud, viies CO₂ heited miinimumini. Viimase kulude-tulude analüüsi kohaselt vähendab projekt õhusaastet 18,3% ja müra 4,7%.

7

Projekt austab ja säilitab kaitsealasid

Rail Baltica trass on hoolikalt planeeritud, et vältida kaitsealasid. Selleks, et vähendada raudtee mõju elupaikadele ja rändeteedele, rajatakse raudteetammile loomade läbipääsukohad.

8

Üleminek taastuvenergiale

Rail Baltica toetab energiajulgeolekut, edendades üleminekut fossiilkütustelt taastuvatele energiaallikatele. See üleminek peaks vähendama energiatarbimist 1,5–3,3%, aidates kaasa ELi nullnetoheidete eesmärgi saavutamisele 2050. aastaks.

Majanduse nimel

2

Uued töökohad

Projekti raames loodetakse ehituse ajal luua 13 000 otsest töökohta ja üle 23 000 kaudse ning kaasneva töökoha, lisaks umbes 800 alalist töökohta käitamise ja taristu haldamise valdkonnas.

7

Kaubavedu ja logistika

Uue raudteega on ettevõtetel lihtsam pakkuda teenuseid kogu piirkonnas ja kasutada ära uusi kasvuvõimalusi.

8

Uus majanduskoridor

7 rahvusvahelist reisijaama, 3 suurt kaubaterminali, ühendus lennujaamade, meresadamate ja teedevõrguga avab palju võimalusi majandustegevuseks.

Rail Baltica pakub kiiret, kaasaegset ja konkurentsivõimelist alternatiivi olemasolevatele transpordiviisidele. Vähendades oluliselt reisiaega ja avades marsruute, mida raudtee praegu ei kata, loob see uusi ja tõhusaid ühendusi kogu piirkonnas. Rail Baltica seab esikohale mugavuse, töökindluse ja ligipääsetavuse, positsioneerides end eelistatud valikuna reisijatele, kes otsivad nutikamat viisi liikumiseks.

Aeg ja hinnanguline maksumus
erinevate transpordiliikide kaupa

Rail Baltica
Aeg
Kulu
Auto
Aeg
Kulu
Troll
Aeg
Kulu
Lennuk
Aeg
Kulu
Tallinn – Pärnu
0:40
14€
1:39
19€
1:50
7€
Pärnu – Rīga
1:00
24€
2:26
28€
2:30
10€
Rīga – Panevėžys
0:55
15€
1:54
23€
2:40
10€
Panevėžys – Kaunas
0:37
12€
1:25
23€
2:10
9€
Kaunas – Vilnius
0:38
11€
1:20
20€
1:35
6€
Tallinn – Rīga
1:42
38€
4:05
47€
4:20
17€
1:50
125€
Rīga – Vilnius
1:54
38€
3:30
45€
4:00
25€
1:50
125€
Tallinn – Vilnius
3:38
76€
7:00
91€
8:50
42€
2:10
101€
  1. Eeldatav täituvus autosõidu puhul: 1,8 inimest.
  2. Sealhulgas lennujaamas veedetud aeg.

Võrdlus netoaja ja -kulu kohta erinevate transpordiviiside vahel Rail Baltica I etapis (kulu-tulu analüüs, I faas, 2025)

Rail Baltica läbi aastate

1994

Rail Baltica kontseptsiooni tutvustati Läänemere piirkonna strateegias

Rail Baltica idee sündis esimest korda aruteludes Läänemere piirkonna transpordi- ja majandussidemete parandamise teemal, millega algas pikk teekond selle idee realiseerimiseks.

2001

Eesti, Läti ja Leedu transpordiminister allkirjastavad koostöölepingu

Allkirjastatakse Balti riikide esialgne kokkulepe koostöö kohta kiirraudteeühenduse loomiseks, mis avas tee projekti edasiarendamiseks.

2004

Rail Baltica lisatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) prioriteetide nimekirja

Rail Baltica tunnistatakse ELi tähtsa taristuvõrgu prioriteetseks projektiks, mis suurendas selle nähtavust ja parandas rahastamisvõimalusi.

2008

Euroopa Komisjoni teeb otsuse Läti, Leedu ja Eesti Rail Baltica projektide kaasrahastamise kohta TEN-T raames

EL kiidab heaks rahalise toetuse Rail Baltica arendamise algusetappideks TEN-T programmi kaudu.

2010

Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome transpordiministeeriumi esindajad kirjutavad alla vastastikuse mõistmise memorandumile

Riikide valitsused võtavad ametlikult kohustuse teha koostööd Rail Baltica arendamisel, tugevdades poliitilist ja strateegilist toetust.

2011

AECOM saab valmis Rail Baltica teostatavusuuringu

Sõltumatu teostatavusuuringuga hinnati projekti tehnilisi ja majanduslikke võimalusi, määrati kindlaks parimad trassid ning projekti struktuur.

2014

Ühisettevõttena ja Rail Baltica ametliku elluviiva asutusena loodi RB Rail AS

RB Rail AS asutatakse Rail Baltica projekti keskseks juhtimiseks Eestis, Lätis ja Leedus, et tagada projekti koordineeritud elluviimine.

2015

Allkirjastatakse esimene Euroopa ühendamise rahastu (CEF) toetusleping Rail Baltica arendamise kaasrahastamiseks

Projekt saab esimese suurema ELi kaasrahastuse Euroopa ühendamise rahastu kaudu, mis võimaldab kiirendada projekteerimis- ja ettevalmistustöid.

2016

Balti riigid allkirjastavad Rail Baltica tööjaotuse kokkuleppe

Kolm Balti riiki lepivad kokku, kuidas hakatakse haldama Rail Baltica ehitus- ja hankelepingud, et kindlustada ühtne lähenemine.

2017

Projekti majandusliku elujõulisuse hindamiseks viiakse läbi kulude-tulude analüüs

2018

Eestis, Lätis ja Leedus pannakse lõplikult paika trassid ning ruumiline planeerimine

(välja arvatud Kaunase-Leedu/Poola lõik, mille kohta on käimas teostatavusuuring).

2018

Rail Baltica projekteerimissuunised saavad ametliku heakskiidu

Kehtestatakse ametlikult ühtsed standardid Rail Baltica taristu projekteerimiseks, millega tagatakse piiriülene ühtsus ja koostegutsemisvõime.

2018

Euroopa Komisjon võtab vastu rakendusotsuse TEN-T Põhjamere-Läänemere koridori piiriülese projekti Rail Baltica kohta

2019

Sõlmitakse Rail Baltica põhiliini esimene projekteerimisleping

Allkirjastatakse esimene leping põhiliini projekteerimiseks, mis hõlmab suurt osa Eestist ja seab aluse Rail Baltica taristu arengule.

2020

Ulatuslikud ehitustööd Eestis, Lätis ja Leedus algavad ühel ajal

Projekt liigub planeerimisest aktiivse ehitustegevuseni. Tööd algavad kõigis kolmes Balti riigis.

2022

Algab Rail Baltica elektrifitseerimise allsüsteemi projekteerimis- ja ehitamishange

Algab Euroopa suurim raudtee elektrifitseerimise hange eesmärgiga luua ühtne piiriülene energiasüsteem kogu Rail Baltica liinile.

2023

Rail Baltica lisatakse ümbertöötatud TEN-T määruse teise põhivõrgu koridori

Rail Baltica liidetakse laienenud TEN-T määruse alusel Põhjamere-Läänemere ja Läänemere-Musta mere-Egeuse mere koridoriga, tugevdades Rail Baltica tähtsust ning kinnitades selle rolli Põhja- ja Lõuna-Euroopa ühendamisel.

2024

Käimas on tähtsad hanked raudtee elektrifitseerimise ning kontrolli ja signaalimissüsteemide jaoks

2024

Valmib Rail Baltica uuenenud kulude-tulude analüüs

Ajakohastatud kulude-tulude analüüs kinnitab veel kord Rail Baltica tugevat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kasu ning aitab suunata eelistatud investeeringute tegemist ja arengusuundi.

2025

Kõikides Balti riikides on käimas ulatuslikud tööd raudteetrassi rajamiseks

Eestis, Lätis ja Leedus jätkuvad Rail Baltica põhitrassi ehitamiseks vajalikud suuremahulised rööbastee muldetööd.

This site is registered on wpml.org as a development site. Switch to a production site key to remove this banner.