Rail Baltica on suur investeering paremasse liikuvusse, turvalisusesse ja kestlikku reisimisse kõigis Balti riikides
Rail Baltica majanduslik kasu kaalub üles selle kulud
Rail Baltica teeb investeeringu kuhjaga tasa: investeeritud 15,3 miljardist saadav kasu ulatub 45,4 miljardi euroni, tõestades nutikate taristuinvesteeringute väärtust. Esimese etapi eesmärk on luua toimiv liin Balti riikide vahel, mis ühendab need Poolaga.
Rail Baltica projekti I etapi investeeringukulud
15,3 miljardit eurot
Sotsiaalmajanduslik kasu
Rail Baltica vahetu ja käegakatsutav kasu erinevatele sektoritele:
-
Reisijad: aeg, kulud, vähem õnnetusi
-
Kaubavedu: kulude kokkuhoid
-
Keskkond: heitkoguste vähendamine
-
Otsene kasu tööjõule: uued töökohad, palgatõus
Laiem majanduslik mõju kuni
Rail Baltica mõju regionaalarengule seoses ühenduvuse parandamise ja erinevate sektorite arengu edendamisega:
-
Majanduskasv
-
Sõjaline mobiilsus
-
Tarneahela integreerimine
-
Sotsiaalne võrdsus
-
Keskkonnaalane jätkusuutlikkus
-
Raudteekoridori ühendmõjud
SKP kasv
0,5–0,7% aastasRail Baltica projekti I etapi investeeringukulud
45,4 miljardit eurot
Rail Baltica projekti rahastamine
kuni 85% toetuskõlblikest kogukuludest pärineb ELi Euroopa ühendamise rahastust
rohkem kui 4 miljardit eurot
Rail Baltica kuulub ELi kõige tähtsamate piiriüleste taristuprojektide hulka
Seni on Rail Balticat rahastatud peamiselt – kuni 85% toetuskõlblikest kogukuludest – ELi Euroopa ühendamise rahastuse kaudu, lisaks on toetust saadud muudest ELi rahastamisvahenditest, nagu sõjalise liikuvuse rahastamisvahend, ning kaasrahastust riikide eelarvetest.
Euroopa ühendamise rahastu on ELi peamine rahastamisvahend strateegiliselt tähtsate taristuinvesteeringute jaoks transpordi, energeetika ja digiteenuste valdkonnas, mille eesmärk on parandada piiriüleseid ühendusi ning tugevdada siseturgu.
See on olnud Rail Baltica rahastamise nurgakivi ja mänginud tähtsat osa seniste edasiminekute võimaldamisel.
Rahastamisvõimaluste avardamine
Projekti pikaajalise arengu toetamiseks otsitakse aktiivselt täiendavaid rahastamisallikaid, sealhulgas avalikust ja erasektorist.